Eesti geograafia
Siluri ajastul oli Eesti ala merelaht ning asus akvaatori lähedal, misõttu merevesi oli soe ning keskkond
soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe
kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik. Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed (kalad).
Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni, madaliku,
avaselfi, ülemineku ja süvavee setteid.
Ajastu alguses valitsesid väga muutlikud tingimused meri kord madaldus ja kord sügavnes. Alguses kui
sügavnes tekkisid sügavaveelised merglid või mergelsavid, kui aga madaldus, asendusid merglid puhaste
lubjakividega.
Siluri ajastu keskel aeglustus Baltika mandri liikumine põhja, kuna ta põrkas kokku Laurentiaga. Sellest ajast
peale hakkas meri lõplikult taanduma edela suunas