Jalgade, käte ja/või keha värisemine Tasakaalutuse ja/või nõrkustunne Iiveldus Pearinglus Kohisemine kõrvades Värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired Suukuivus Sümptomite tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni. Foobia tekkele aitavad kaasa: puudulik kustumine sünnipärane valmisolek õppimine mudelilt vältiva käitumise kinnitamine Agorafoobia Agorafoobia tähendab avarusekartust Põhiolemus hirm paanikahoogude ees Kardetakse olukordi, kus väljapääs on raskendatud (nt kaubamajad, restoranid, tunnelid, bussid, sillad jne) Kardetakse neid kohti eriti sellepärast, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust Levinumad kardetud paigad: Rahvarohked avalikud kohad Suletud või piiratud kohad Ühistranspordivahendid Kodus üksi olemine Tunnus Ärevus kodust või "turvalisest isikust" eemalolek
Füüsilised Südamepekslemine Higistamine Lihaspinge ja valud Peapööritus Nõrkustunne Seedehäired Kõhulahtisus (Bourne, 2007: 24) 5 1.3 LEVINUMAD FOOBIAD 1.3.1 Agorafoobia (avarusekartus) Agorafoobia on ärevushäiretest kõige levinum. Arvatakse, et erinevas raskusastmes agorafoobia all kannatab üks inimene kahekümnest või umbes viis protsenti kogu rahvastikust. Sõna agorafoobia tähendab avarusekartust. Depressiivne meeleolu lisandub tavaliselt just avaruskartusele (Kliinukum, 2008). Sellegipoolest on agorafoobia põhiolemuseks hirm paanikahoogude ees. Kui kannatatakse agorafoobia all, kardetakse olukordi, kus väljapääs võib olla raskendatud või kus pole võimalik abi saada, juhul kui peaks ootamatult paanikahoog tekkima. Võib juhtuda, et välditakse näiteks toidupoode või kiirteid, mitte niivõrd neile omaste tunnuste pärast, kuivõrd seetõttu, et need on kohad, kus paanika korral