Arbujad
irooniliselt kujutatud kõrget vaimukultuuri näitlevat boheemlikku noorteseltskonda.
Iroonilisi poeeme kirjutas Alver edaspidigi. Üldise tunnustuse on neist saavutanud
,,Pirnipuu".
Eriti intensiivselt avanes Alveri anne lüürikakogus ,,Tolm ja tuli"(1936), mille kriitika
võttis vastu imetleva tunnustusega. ,,Torm ja tuli" seirab maailmaluule kõrgklassikat,
millest poetess on kõige enam õppinud Puskinilt ja Baudelaire'ilt. Põhjendamatult on
märgatud ka niitselikku kõrguste-ja avarusejanu. Eesti luuletajatest olid Alverile
lähedased Under ja eriti Suits. Noore Alveri romantilise põhihoiakuga luules sulavad ühte
jõuline mõttekirg ja tundlik hingemaailm.
,,Tolmu ja tule" keskseid teemasid on kunst, mida Alver imetleb ja ülistab paljudes
luuletustes, tuues inimese ja kunsti suhetes esile üha uusi aspekte. Loomisvõime tähendab
kõrgemat inimlikkust. Kunst on puhas kui laps, kellele veel miski pole püha.
Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist,
annaabi.ee 
