V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Niisiis, paastu jumala nimel, Vanalinnas teevad nad ikka veel
hirmsat lärmi. On aga tige ja kuri vanamees see meie kuningas. Ta on üleni nahkades. Ta on
ikka veel mulle võlgu pulmalaulu eest ja täna tegi ta mulle ainult nii palju head, et ta mind
üles ei «poonud, mis polekski mulle kõige meelepärasem olnud. Ta on kitsi ega tasu neile,
kes seda ära on teeninud. Ta peaks lugema Kölni Salvianuse * nelja raamatut
i Nagu mesilaste! geomeetria* (lad. k.).
453
«Adversus avaritiam» '. Tõepoolest, ta on väga kitsarinnaline literaatide suhtes ja ta võib
metsiku julmusega hakkama saada. Ta on nagu käsn, mis rahvalt raha imeb, ta rahalaegas on
haige põrn, mis paisub kõigi teiste elundite arvel. Sellepärast muutuvad kaebused raske aja
üle nurinaks kuninga vastu. Selle vaga, jumalakartliku valitseja all praksuvad võllad
poodutest, tapapakud maanduvad verest, vanglad aga on lõhkemas nagu liiga täissöönud
kõhud. Uhe käega kuningas võtab, teisega pooma tõttab