tegemist on väga olulise tähtsusega ja laialdaselt kasutatava elektroonikaseadmega, mida tavainimene võib-olla argipäeviti enam tähele ei panegi, sest see on üpris loomulik. Antud töös üritan ma tuua lühidalt ettekujutuse, mis on reaalajasüsteemid, kuidas need töötavad ja mida need teevad. Seletan, kuidas töötab üks igapäevases kasutuses olev ABS- seade mootorsõidukitel, mis on säästnud väga palju elusid ja avariiohtlikke olukordi. Suuremat sorti reaalajasüsteemi jaoks on välja töödatud reaalaja operatioonisüsteem, mis paneb süsteemi töötama. See on vajalik seadmete vaheliseks suhtlemiseks ning annan seetõttu ka ülevaate antud operatsioonisüsteemist. Reaalajasüsteemid REAALAJASÜSTEEMID Arvutiteaduses on reaalaja või reaktiivne arvutamine uurimus riistvarast ja tarkvarast, mis
salapulgad ja siduvad siseseinad on üldjuhul sellele piisavaks takistuseks; seina enda vajumine tulenevalt kuivamisest või mädanikust. Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme seintele. Rõht- palkhoonetes on vundamendi vajumi mõju seina kandevõimele väiksem, kuna seintel on suhteliselt suur jäikus ja tugevus. Karkass-seinad on ebaühtlaste vajumite suhtes tundlikumad ja võivad tekitada avariiohtlikke olukordi. Vundamendi ebaühtlast vajumist (Joonis 2.28) esines uuritud elamutes peamiselt Tartus. Vundamentide vajumine on peamiselt aluspinnase geoloogilistest tingimustest tulenev probleem. Joonis 2.28. Hoone on ebaühtlaselt vajunud Välisseinte kahjustuste peamiseks põhjustajaks on liigne vesi, mis võib olla: seinale voolav vesi (katuselt, varikatuselt, aknalt, vihmavee torust, üle katuseääre olevad antennikaablid, seina poole kaldu olevad elektrikaablid), vt
annaabi.ee 
