Tšernobõli katastroof
teadlased, kes kuulusid ka uurimiskomisjoni. Nende arvates on Tsernobõlis kasutuses olnud
RBMK-1000 tüüpi reaktor sama ohutu kui samovar pane või Punasele väljakule seisma.
2. Süüdimõistetute versioon: õnnetuse põhjustasid konstruktsioonivead. Selle tõestuseks on sama
tüüpi reaktori avarii 1975. a. Leningradi tuumaelektrijaamas ning 1982. a. Tsernobõlis. RBMK
reaktorid väljusid kontrolli alt, kui väikese võimsuse juures avariinupule vajutati, ehkki
teoreetiliselt pidanuksid seiskuma. Reaktori loojad inseneride osutatud puudujääkidele ja
ettepanekutele ei reageerinud. Seda versiooni toetab tõsiasi, et pärast 1986. aasta katastroofi tehti
RBMK reaktoritele siiski vajalikud täiustused.
3. Maavärina versioon: katastroofiööl fikseerisid seismoloogid Tsernobõli rajoonis maavärina,
mille epitsenter võis teoreetiliselt olla tuumareaktori all. Märksa tõenäolisemalt asus epitsenter
aga siiski 1015 km eemal
annaabi.ee 
