Kirjanduse lõppueksami materjalid
kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja
mandunud" kodanliku korraga.
1950. ja 1960. aastate vahetuse trükis ilmuv kirjandus on siiski veel üsna tugevalt sotsialistliku realismi
paradigma kütkes - kirjanduses võib rääkida ilmselt tolle ajaga seoses sotsialistliku realismi avarama ja
leebema kaanoni valitsemisest. 50ndate keskel olid avardumistendentsid endast kõigepealt märku andnud
proosas: järk-järgult sai võimalikuks karakteri mitmeplaanilisuse avamine ja lähenemine realistlikule
probleemkirjandusele, samuti suurem seos tegelikkusega dokumentaalkirjanduses (Velsker 2001: 416).
Samuti olid muutused värsiloomingus, pannes aluse kümmekond aastat väldanud luulekesksele
kirjandussituatsioonile. Vabavärsi tulek oli märk muutustest, millega kirjanduses tõrjuti kõrvale