Kirjutavad naisena: Hélēne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel
soovidele vastavaks näitlema naiselikkuse maskeraadil. Samasus-korras pole olemas
naist iseenda jaoks ega naisi üksteise jaoks.
Hilisemas fil-s otsib ta vastust, kuidas naist määratleda nii, et ta ei oleks
mehele vastandatud; tahab lahti saada mõtlemisest stiilis ,,kas A või mitte-A". Ta
pakub pilte naisest ja naiselikust mitmekesisena ja määratlematuna. Teoses
,,Sugupool, mida ei ole üks" (1977) ütleb üks naine teisele: ,,Horisont ei lakka kunagi
avardumast meile, kes me oleme alati avatud". Ta otsib mehelikule taandumatuid,
naiselikke olemis-, kogemis- ja tegemisviise. Siiski ei paiguta ta naisi teatud
olemustesse, vaid rajab teed kõigele sellele, milleks naised võiksid saada teeb ruumi
võib-olla veel mõeldamatutele muutustele.
L.I. usub, et naised ja mehed kasutavad keelt erinevalt. Sugudevahelist erinevust
tuleks võimendada ka keeles. Naistel tuleks end väljendada keele abil, mille loomises