RALPH WALDO EMERSON
Suur Jumal andis
nad mulle. Vanima õiguse alusel vooruse jumaliku enesega suguluse alusel leian ma nad, või
pigem mitte mina, vaid Jumalik minus ja nendes naerab välja ja teeb olematuks need
individuaalse iseloomu, veresuhete, vanuse, soo, positsiooni paksud müürid, mida ta tavaliselt
kindlustab, nüüd aga paljud üheks liidab. Kõrget kiitust võlgnen ma teile, suurepärased
armastajad, kes te teete maailma mulle teoks uues, üllamas sügavuses ja avardate kõigi mu
mõtete tähendust. Need on esimese Lauliku uued luuletused lakkamatu luule hümn, ood ja
eepos, ikka veel voolav luule, mida ikka veel laulavad Apollon ja muusad. Kas ka need, või
mõned neist, minust taas lahkuvad? Ma ei tea seda, ent ma ei karda: sest minu suhe nendega on
nii puhas, et me püsime koos lihtsa hingesuguluse läbi, ja et mu elu geenius on seega
ühiskondlik, mõjub selle hingesuguluse energia igaühele, kes on sama üllas kui need mehed ja