Eesti kunst keskajast klassitsimini
Järva-Peetri:
Järvamaa noorim kolmelööviline kodakirik oli rahvapärimuse kohaselt püstitatud Koeru meistri
poja poolt.
See rahvapärimus lubab oletada, et juba 14. saj. oli ka siinse päritoluga võimekaid meistreid.
Kaudselt tõendavad seda ka Järvamaal traditsioonilisteks kujunenud arhitektuurivormid. Uued
vormid: varem domineerinud lai kesklööv mõjub mahukate võlvitugede tõttu kitsamana ja
külglöövid suhteliselt avaramatena. Raiddekooris on abstraktselt üldistatud vormid, mis
väljenduvad ümarsammaste kapiteelides ja külgseintel vööndkaari toetavates pikkased
rippkonsoolides.
Põhja-Eesti:
Sakraalarhitektuur Harju-ja Virumaal arenes enne 14. saj. keskpaika Lääne-ja Kest-Eesti omast
erinevalt. Poliitilise olukorra pärast tuli leppida vähenõudlike puitkirikute ehitamisega. Virumaal
ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja
kabel Viru-Nigulas
annaabi.ee 
