Naised vabadussõjas
Saksa
okupatsiooni ajal püüti mälestusmärki taastada, kuid purustatud tükkide veest välja tirimisest
kaugemale ei jõutud. Nõukogude ajal kästi tükid, mida inimesed polnud veel suveniiridena
kodudesse tassinud, jõkke tagasi visata.
Ausamba osad lebasid jõe põhjas kui 1988. aastani, mil Endel Väli hakkas koos vennaga sammast
taastama. Suurem osa mälestusmärgist suudeti kokku panna orginaaltükkidest, vaid nimeplaadid
lasti Kohila kivitöökojas uued valmistada.
Avapidusteni jõuti 17. juunil 1987. aastal. Sambalt eemaldasid kalle Ülo Roosnurm ja Endel Väli.
Vabadussõjast osavõtnutest oli aukülalisena kohal Johannes Vart.
Kuusalu
Avati 16.05.1921
Kuusalu mälestusmärk oli esimene Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud ausammastest
Eestis. Samba rajamise algatas kohaliku koguduse õpetaja Ralf Luter, kes tegi kavandi. 5.
novembril 1920. aastal esitati A. E. Jürgensi kivitööstusele Tallinnas ausamba valmistamise
tellimus