Naised vabadussõjas
edaspidi maetakse vaid Vabaduse Ristiga autasustatuid. Sama aasta sügisel jõutigi nii kaugele, et
eraldati plats, kuhu oli võimalik matta kuni 130 lahkunut.
Juba järgneval, 1936.aastal hakkasid mõtted liikuma selles suunas, et Vabaduse Risti kavaleride
matmispaigale peaks püstitama monumendi. Reaalselt alustati töödega alles 1939. aastal. Eelnevalt
oli sõlmitud leping kujur Juhan Raudsepaga. Tööd lõpptähtajaks määrati 10. juuni 1940.
Mälestusmärk tehti valmis ja avapidused pidid toimuma 25. juunil 1940.
Vabaduse Risti kavaleride mälestuseks rajatud mälestusmärk jäigi avamata, sest nõukogude
okupatsiooni tingimustes polnud see enam võimalik. Monument lõhuti arvatavasti 1950. aastal.
Samba taastamistöödega tehti algust 1994. aastal, mil muinsuskaitsjad ja sidepataljoni ajateenijas
kaevasid kalmistul maa seest välja viis dolomiidist figuurplokki, kusjuures üks jäigi kadunuks.