Eesti hülged
sedavõrd on neil ka väiksemad väljavaated ellu jääda ja järglasi saada.
Läänemere ja teiste suletud veekogude hüljestele on kliimamuutus sedajagu raskem katsumus, et
nad on oma järvede ja merede vangid. Kui kliima soojenemine ei peatu, ennustavad Soome
jääuuringud Läänemerele sajandi lõpuks vaid mõnenädalast jääkatet ja sedagi mitte igal aastal.
Kui näiteks Põhja-Jäämere hüljestele jääb ehk võimalus otsida jääd avaookeanilt, hüljates oma
14
nüüdseks välja kujunenud asualad, siis maismaaga ümbritsetud jäätuvate merede ja järvede
hüljestel pole kusagile siirduda.
Vähene jääkate surub hülged rannikule, kus nad satuvad maismaal elavate kiskjate röövretkede
ulatusse, lumevaestel talvedel kukuvad kokku viigrite pesakoopad ning kotkad ja rebased
maiustavad kaitsetute hülgepoegadega
annaabi.ee 
