SEMIOOTIKA AJALUGU II
on kindel, et naudib tõelist maailma representatsiooni, aga tegelikult on võimeline vastu võtma vaid
"kujundite esmase võimu teisest imitatsiooni". Massmeedia suhtes on positiivselt meelestatud -- see
on ühiskonna elu lahutamatu osa ja intellektuaalide ülesandeks on analüüsida ja kujundada, aga mitte
passiivselt jälgida. Sel perioodil (60ndad) samastab kitshi massikultuuriga ja kõrgkultuuri
avangardiga.
Kitsh parasiteeris avangardil ja postmodernses kultuuris nad leppisid ära. Postmodernism õppis
massikultuurilt erinevaid vastuvõtu stimuleerimise tehnikaid, sõltuvalt "interpreteerivatest
kooslustest".
Välistelt tunnustelt on kitshi kerge postmodernismiga segi ajada, aga kitsh ei suutnud intellektuaalset
publikut kaasa haarata (kitsh ei ole võimeline "lõbustama, samal ajal mitte hoidudes probleemidest"),
siis PM kaasab just sellise auditooriumi, kes n suuteline hindama irooniat, teose "tehtust", leida
annaabi.ee 
