"avangardhelilooja" - 1 õppematerjal

Kontsertarvustus EFK kontserdist

Muusikaliselt oli samuti esimene osa väga põnev ja nauditav, koor oli nagu elav ja hingav asi – mets – millesse oli siis see keegi – laps, hing, publik, ... - ära eksinud. Teoses oli dramaatilisust, pingeid, rahu, erinevad hääled imiteerisid metsa hingamist ja helisid. Meeshääled tõid teosesse rahu, naishääled lisasid erinevaid kõlavärvinguid ja karakterit. Seejärel saabus valgus - György Ligeti „Igavene valgus“. See Ungari 20. sajandi avangardhelilooja on loonud väljakutsuva teose 16-häälsele segakoorile, mis räägib ilmselt küll valgusest, kuid on täidetud erinevate emotsioonide ja tundmuste virrvarriga, täis üllatusmomente ning viib publiku täiesti tundmatule ja ootamatule rännakule. Teos mõjub kohati rusuvalt, kohati õudusttekitavalt, aeg-ajalt tasakaalustab helilooja selle suure segaduse ja annab lootust valgusele, harmooniale. Teos lõpeb täielikus hääbumises vaikusesse ning ka vaikusest saab mõneks minutiks muusika ning