Jannsen
erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti
ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus
seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja
,,Eesti Laulik" 1860.
Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855. aastal olid kaasa toonud uued tuuled; vabamad
arenguvöimalused avanesik ka perioodikale kogu Venemaal. Load saabusid nüüd üleootuste kiiresti,
veel sama aasta löpus. Pool aastat kulus ettevalmistuseks ning tellijate värbamiseks. Ja 5.juunil 1857
astus eesti rahva ette ,,Perno Postimees ehk Näddalileht", mis Jannseni toimetusel ilmus kuus ja pool
aastat. Veergude peamine täitja oli Jannsen, kuid nimetada vöiks J.Weitzenbergi, Freundlichi,
Kuhlbarsi, meremees Jürisoni ja söjaväearst Hirschi. 1861. aastat hakkas isale ajalehetöös appi tütar
Lydia
annaabi.ee 
