Christoph Willibald Gluck
W.Gluck ja see sai ka tema teoste aluseks.
Kui ooperid sündisid renessansiideede õitsenguperioodil, siis eksimatult tema peateel
aitasid püsida tal Prantsuse revolutsiooni kuulutajate vabaduse, võrdsuse ja vendluse
ideed. C.W.Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt
ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik juba klassikalisele stiilile. Ta
looming kandis ka teatud piiratuse pitserit. Näidates peamist ja olulist oma
kangelastes, ei avanaud ta neid kogu täiuses ja kordumatus individuaalsuses, ei
andnud neile täielikku psühholoogilist iseloomustust. Siit ka tema tegelaste teatud
abstraktsus. Neis otsekui kehastusid inimese ühed või teised omadused, nagu ausus,
südikus, ustavus oma ideaalidele ja muu seesugune. Tulemuseks oli see, et ehkki ta
ooperid on ooperimuusika ajaloos auväärsel kohal ja pole tänapäevalgi teatrite
repertuaarist täiesti kadunud, ei kujuta nad endast siiski igihaljaid teoseid, vaid