Vooremaa maastikurajoon
Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi, tavaliselt hõredaid sookaasikuid rohkete
pajupõõsastega. Kohati, näiteks Tanisoos, võib näha ka siirdesoometsi ja rabalaike. Järskudel
voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad
kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu
(Remmel 1978).
Vooremaa lõunaosa läbib lubjarikka pinnasega siluri ja lubjavaese pinnasega kesk devoni
lademete avamuspiir, mis peegeldub ka taimestiku ilmes, eriti mõnede taimegeograafiliselt
huvipakkuvate liikide levikus. Nii levivad Vooremaa põhjaosas ka mõned lubjalembelisemad
liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Metsülane on tulnud siia
piki Ebavere Siimusti oostikku ning ta levila piirdubki nende oosidega. Haruldase liigi
soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa (Remmel 1978).