Eesti veed
Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad
jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade
karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb
Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti
veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku,
mustamäe ürgorud.
2)Karstialade veekaitse
Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett
puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel
ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 kg P aastas. Piirkogused on
väiksemad nitraaditundlikel aladel. Karstialadel on kaitse-eeskirjade alusel lubatud piirata
mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri
ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite
annaabi.ee 
