Plunžeri aktiivkäik oleneb klappide kinni- ja lahtioleku ajast. Eelisteks on pumba plunžeri kogu käigu ühtlane kasutamine ja plunžerpaari suur motoressurss, puuduseks suhteliselt keeruline reguleerimismehhanism. Klapp-pumpasid kasutatakse sagedamini aeglasekäigulistel mootoritel, kus pumba liikuvate detailide inerts on väiksem ega saa mõjutada pumba töö kvaliteedi. 3.1 Kütuse algusega reguleeritava klapp-pumba tööpõhimõte Plunžer liigub ülevalt alla ASS-i suunas. Imiklapi avamismehhanismi hoob, mille üks ots liigub koos plunžeriga ASS-i suunas avab teise otsaga imiklapi. Plunžeripealne ruum täitub kütusega. Plunžer liigub ÜSS-i suunas. Kuni imiklapp on avatud, plunžeri peal survet ei teki. Kütus läheb tagasivoolu, kuni reguleerimismehhanism laseb imiklapil kütuse surve mõjul sulguda. Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp ja kütus surutakse läbi selle klapi pihusti survetorusse. Plunžeri aktiivkäik toimub kuni
vedru, 12 – plunžerpaar, 13 – kaitseklapp pl.s.a. plunžeri surumise alguspunkt pl.s.l. plunžeri surumise lõpppunkt hpl plunžeri käik ha plunžeri aktiivkäi hakt. plunžeri maksimaalkäik Cp plunžeri kiirus φp pumba nukkketta pöördenur Plunžer liigub ülevalt alla ASSi suunas. Imiklapi avamismehhanismi hoob, mille üks ots liigub koos plunžeriga ASSi suunas (toetub eksentrikule 7) avab teise otsaga imiklapi 3. Plunžeripealne ruum täitub kütusega. Plunžer liigub ÜSSi suunas. Kuni imiklapp on avatud, plunžeri peal survet ei teki. Kütus läheb tagasivoolu, kuni reguleerimismehhanism laseb imiklapil kütuse surve mõjul sulguda. Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp