•Kehv on ka olukord Euroopas, kus Lääne- Euroopast on siniraag juba taandunud ja alles on veel tuumiklevialad Ida-Euroopas ja Pürenee poolsaarel. •Talvituvad siniraod Ida- ja Kesk-Aafrikas, kuhu rändavad väikeste salkadena, läbides keskmiselt 67 km päevas. Kus võib kohata... Siniraag vajab vaheldusrikast maastikku. Pesitsemiseks sobib hõre valgusküllane mets. Eriti hästi kuivad männikud. Saagi püüdmiseks aga valgusküllane avamaastik (puisniidud, jõeluhad ja avamaastikest ümbritsetud salud). Eestis on asunud elama kultuurmaastikule, kus on talle nii toitu kui ka pesitsusvõimalusi. Eluviis Võib elada kuni 9 aastaseks. Siniraag on „jälgi ja haara“ tüüpi röövtoiduline lind. Ta istub 3-6m kõrgusel vaatluskohal, kust jälgib allpool nähtavale ilmuvaid saakloomi. Jälgimiskohaks sobivad telefoni- ja elektritraadid ning – postid, aga ka põõsaladvad. Nähes saaki, sööstab maha seda haarama. Mõnikord püüab õhust ka lendavaid putukaid.
Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4). 2.6.5 Linnud Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka. Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn. Esindatud on ka liigid, kes sõltuvad avamaastikest, nagu väike-konnakotkas ja 8 rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub rebaseid, kährikuid, tuhkruid, halljäneseid ning oravaid. Üks arvukamaid imetajaid Karulas on
annaabi.ee 
