lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. Viiendaks, USA survel tegi Gorbatsov järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati enamik poliitvange, NSV Liidust lubati välja rännata mitte ainult juutidel, vaid ka teistel, hõlbustati läbikäimisi NSV Liidu ja muu maailma vahel. Negatiivsed küljed perestroikal olid järgmised, esiteks 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamisjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Teiseks Gorbatsovi õnnetukseks olid Läänes võimul teistsugused liidrid. Lõppkokkuvõttes on siiski positiivsed külgi rohkem, kõik mis olid negatiivsed küljed kujunesid välja lõpuks siiski positiivseteks. Nagu ka Tsernobõli katastroof vaikimine. Gobratsovi õnnetus lõppes ka siiski positiivselt, Lääs lasknud Nõukogude Liidul kuristiku äärelt pääseda, olukord muutus siis hoopis teiseks.
alkoholitarvitamisega, kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamisjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Gorbatsov pidigi toimunut tunnistama. Tsensuuri lõdvendati, see ei tähendanud küll sõnavabadust, kuid mõnest asjast võis rääkima hakata, esialgu kahel alal: keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas