Pätsi aeg, raamatu 'Eesti rahva lugu' põhjal
seisukohaga, e rahvast tuleb ,,ravida", ja võtsid sellest osa. Lõpuks Pätsil ka vedas 1930ndate teine pool
möödus majandusliku tõusu tähe all (selles oli suur osa Jaan Tõnissoni otsustel), mis tõi kaasa usalduse tõusu
valitsuse vastu.
Lõpliku hoobi vabadussõjalastele andis valitsus 1935. Aastal. Vapside juhtkond arreteeriti öisel
koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Selle süüdistuse põhjal mõisteti üle saja inimese
vangi, avalikkusee edastati aga infot sellises valguses, et vapside populaarsus kadus.
Vapside lüüasaamine ei tähendanud siiski igasuguse optsioonimeele kadumist. Selle keskuses kujunes
Tartu, kus leidus palju demokraatlikult meelestatud haritlasi, samuti mitteharitlastest Tõnissoni pooldajaid, kes ei
varjanud oma pahameelt Pätsi meetodite üle. Eriti teravalt puudutas tartlasi 1937. Aastal vastu võetud õlikoooli
seadus, millega ülikooli autonoomiat tunduvalt kärbiti
annaabi.ee 
