Lõkspüünised-referaat
vitsmõrdu Läänemerel mõrdadeks ja rüsadeks, Kaspia merel sekretiks ja venteriks.
Vanemas kalandusalases ja etnograafilises kirjanduses tähendab vitsmõrd palju, kase,
sarapuu või muu puu vitstest punutud mõrda. Et tänapäeval kasutatakse selliseid mõrdu väga
harva (tööstuslikus püügis hoopiski mitte), siis tähendab vitsmõrd nüüdisaegses keelepruugis
niisugust võrkmõrda, kus kasutatakse võrgust mõrrakere avalihoidmiseks puuvitstest
painutatud rõngaid.
Püügile asetamise viisi ja suuruse järgi on mõrdasid liigitatud kalda- ehk
ääremõrdadeks ja süvavee- ehk sügavmeremõrdadeks. Suuri meremõrdu, millel on kaks või
enam pujust ja mõrratiivad, nimetatakse rüsadeks. Kaldamõrrad, mida kasutati madalas
rannavees, luhtadel ja jõgedel, olid umbes 2,5 m pikad, suuloogaga, harilikult 6 tugirõngaga ja
1-2 pujusega. Kohati (näiteks Emajõe suudmeala ning Peipso loode- ja põhjaranniku väikestel
annaabi.ee 
