Sooteadus
soodes vähenes pärast kuivendamist turbahorisondi tüsedus lodus ja madalsoos kiirusega 0,8 cm
aastas, siirdesoos 0,6 cm aastas. Paremini vett läbi laskva aluspõhjaga soodes ulatus turba kadumise
kiirus kuni 1,5 cm-ni aastas (Pikk, 1997). Nii toimub kuivendatud alal turba tüseduse, taimkatte ja
puistu koosseisu muutumine metsa kasvuks kasulikus suunas.
Seega tuleb meie poolt käsitletud kuivendamise tulemusi vaadelda suhtelistena,
kuivendamisest teatava perioodi möödumisel avalduvatena. Seejuures tuleb silmas pidada, et
kuivendamise mõju on pikaajaline. Kui ühe või teise kasvukohatüübi puistute kuivendamise
esialgsed tulemused ongi tagasihoidlikud, ei tohiks sellest veel teha järeldust kuivendamise
ebaotstarbekuse kohta. Pikema perioodi möödudes võivad mullastikutingimused kuivendamise
tagajärjel sedavõrd muutuda, et endine vähemviljakas kasvukohatüüp asendub viljakamaga, kus
kasvavad eelmisest tootlikumad puistud.
6.3. Jääksoode rekultiveerimine
annaabi.ee 
