Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Võib seostuda ka teiste sõnadega: vaim, võim, jõud,
viha.
Usk väesse on see, mis loob religiooni. Kui uskumisel ei ole taga väge, kui ta ei ole
seotud väe tunnetusega, siis ei ole tegemist mitte religiooniga, vaid mütoloogiaga.
Eesti kontekstis Kalevipoja pärimused, Vanapagan, kes on kunagi midagi teinud.
Inimese tänapäevane elu ei ole nendega seotud, neil ei ole väga küljes. Väge saab usu
abil, teatud rituaalide abil suunata.
Väe avaldumine
Esimene avaldumiskontekst on kindlasti inimesed. Inimesed on väekandjad, vägi
avaldub ka inimeste kaudu. Vägi elavas organismis on jaotunud ebaühtlaselt
(rahvausundist tulenevalt), teatud kehaosad on väekamad, neil on rohkem jõudu ja
energiat taga. Teatud kehaosasid kasutatakse tähtsateks maagilisteks toiminguteks,
teisi aga mitte. Organitest on tähtis kindlasti süda. Kehaosadest jooksevad läbi küüned,
karvad, hambad (kihvade kandmine amuletina). Veel on olulised veri, higi ja sülg.