KONRAD MÄGI
figuurikompositsioonid, nagu näiteks: Pietà (1919) ja "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud
uus loomejärk tõi kaasa rahunemise. Sel puhul on heaks stiilinäteks maal "Varemed Capril"
(1922–1923). Teda ajendas maalima vaimustus sealse looduse värviilust. Nii siis sündisidki
kaunid Rooma vaated, Capri maastikud ning Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste
pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad täheldanud omapärast Cézanne’i
tõlgendust. Teadaolevalt avaldasItaalia Mägi’le sügavat mõju ning seega valmisid kunstniku
võluvaimad maalid just seal.
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega
naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali, näiteks „Holsti“ (1916). Hilistes portreedes
väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu. Hästi väljendub see meelelaad maalil
"Madonna" (1923–1924). Konrad Mägi’ esimene teadaolev portree on Norra tütarlapsest.
K