F.R.Kreutzwald
mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn,
kristlane jt). 1863 andis ta välja tallinnakeelse aabitsa ja lugemiku "Uus
Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele". Alates 1861 oli
Kreutzwald olnud keelenõuandjana abiks J. W. Wiedemanni "Eesti-saksa
sõnaraamatu" koostamisel (1869).
Kokku üle 20 aasta (184659, 186474) toimetas Kreutzwald 19.
sajandil ülipopulaarse H. Laakmanni "Kasulise Kalendri" kirjanduslisa,
mis kujunes ka tema enda loomingu esmaseks avaldamispaigaks. Kõige
populaarsemateks Kreutzwaldi kalendrisarjadeks olid lood "Reinuvader
Rebasest" (1847-1848 ja 1850; raamatuna 1851), milles autor kujundas
kohalikele oludele vastavaks Lääne-Euroopas levinud mõistuloo. Teiseks
Kreutzwaldi ülipopulaarseks, tuntud satiiriliseks teoseks oli "Kilplaste
imevärklikud ... jutud ja teud" (1857), mille puhul samuti tegu
mugandusega. Siin pilkas autor kaasaegsele eesti elule omaseid
nähtusi.