Eesti kirjandus II kevad
jt).
1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose
avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli
preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli
preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab
seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis
ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei
juhtunud vangistuse ega ka avaldamiskeeluga. Olukord on
muutunud märksa kergemaks.
1957 „Loomingu“ Raamatukogu – 60ndatel hakkab olulist rolli
mängima nii uue- kui ka tõlkekirjanduse vahendamisel. 70ndatel
olulisus väheneb näiteks selle pärast, et Nõukogude liit hakkas
mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei
tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt
tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust,