Eesti XX sajandi algul
võitlustahtega. Üheks legendaarsemaks väeosaks kujunes Tartumaa Kaitseliidu ülema
leitnant Julius Kuperjanovi Puurmanis formeeritud partisanisalk. Vabadussõja vältel
astus vabatahtlikult teenistusse rohkem kui 16 000 meest. Eriti oluline roll oli
kooliõpilastel. Vabatahtlikke kooliõpilasi leidus pea kõikides väeosades - nii
moodustatavates löögiüksustes kui rindel võitlevates väeosades, nii jala- kui ratsa-m
suurtüki- ja mereväes. Vabadussõja avalahingus moodustasid õpilased viiendiku Eesti
sõjajõust (ligi 200 Narva ja Tallinna koolipoissi).
Juhtimisaparaadi korrastamine: 23. detsembril loodi ülemjuhataja ametikoht, ning
kogu sõjategevuse koordineerimine koondus ülemjuhataja Johan Laidoneri ja tema
staabiülema polkovnik Jaan Sootsi kätte. Siitpeale hakkas poolstiihiline
partisanivõitlus asenduma ühest keskusest juhitud ja ühtsest strateegilisest mõttest
kantud sihipärase tegevusega.