Koseteadliku kalapüügi korraldamine
Üldjuhul kujutab kalasaak endast mingit valimit ( väljavõtet) mingil teatud alal (püügitsoon) teatud ajavahemikus (püügiaeg) esinenud kalapopulatsioonist
(kalakogumist).
Kuid see valim ei vasta ei absoluutväärtustelt ega ka kompositsioonilt (pikkuselis/liigiliselt struktuurilt) tegelikele väärtustele püütavas populatsioonis.
Erinevus tekib eelkõige tingituna kahest püünise
omadusest: differentseeritud püügivõimest q ja selektiivsusest c.
Oma mõju avaladavad siin ka püütavas kalapopulatsioonis esinevate kalaliikide bioloogilised isärasused ja keskkonnatingimused.
Ehk: iga kala ei oma võrdset võimalust sattuda saaki.
Kalapüük on diskrimineeriv liigiti ja pikkusrühmiti!
15. Nakkevõrkude selektiivsus ja selle määramine ,kala nakkevõrku kinnijäämist mõjutavad tegurid (L2 5-15 ; 15-32 ja 40-47)
annaabi.ee 
