Antiikaja pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
teatejooks, mille eelkäijaks on Panathenaia tõrvikujooks, 110 m ja 400 m tõkkejooks, 3000 m
takistusjooks ning maratonijooks, mis esmakordselt võeti kavva 1896. aastal Maratoni lahingu
võiduteate tooja mälestuseks. Spordiala kui selline on jäänud, vaid vahemaad on muutunud; neid on
ka juurde tulnud, samuti n-ö -"huvitavamaks" muudetud (teate-, tõkke- ja takistusjooks) ning
maratoni jookstakse hoopiski pigem ühele olulisele ajaloosündmusele austuse avaladamiseks
(Maratoni lahing), ehkki tänapäeval me seda vahest nõnda ei taju tavainimeste jaoks on tegemist
kõigest ühe spordialaga paljudest, mis alati on olümpiamängude kavas olnud.
708. aastal e.m.a. võeti olümpiamängude kavva veel maadlus, mille võitmiseks tuli vastane
seljatada kolm korda ning viievõistlus, mis koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest,
kettaheitest ja maadlusest ka need alad on ajakohasemal kujul meie päevilgi säilinud. 688 e.m.a.