Carmina Burana kokkuvõte
,,Armastusest": ,,Amor volat undique", ,,Dies,
nox et omnia", ,,Stetit puella", ,,Circa mea pectora", ,,Si puer cum puellula", ,,Veni veni,
venias", ,,In trutina", ,,Tempus est iocundum", ,,Dulcissime". Lõpus on veel kaks osa: ,,Ave
formosissima" ja ,,O fortuna". Kõige rohkem on laule koori esituses. Kõige tuntum kindlasti on
teose avakoor ,,O fortuna". See on võimas ja dramaatiline. Terve orkester mängib ja koor
laulab. Dünaamika on võimsast fff kuni sosinani välja. Selliseid avakoore annab kõrvale
otsida. See räägib saatusest. Fortune plango vulnera on natuke pikem ja seal on tähtsamad
madalad hääled.
Üldse Carmina Burana on väga võimas, vägev suurteos, mis samas on väga lihtne oma
olemuselt.
Meloodiad on lihtsad, aga rütm on väga põnev ja pulseeriv. Mängib väga tähtsat rolli, nagu
ka Stravinskyl. Rütm on lihtne, aga taktimõõt vaheldub ühest teise väga vabalt ja kiiresti.
annaabi.ee 
