Elektrivool elektrolüütides Elektrolüüdid liigitatakse: juhid ( aluste ,- hapete ,- soolade vesilahused), pooljuhid ( sulaseleen, sulfiidid) , dielektrikud ( destilleeritud vesi ) soolade vaba vesi. Lisades veele lahustuvat soola , alust või hapet , siis need ained lahustuvad ja lagunevad elektrolüütiliselt laetud ioonideks, sellist protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese m...
14.Woodi sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on omapärane sulamistemperatuur, kuna ta sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur jääb 300kraadi juurde. 15. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste järgi. Tema tähis on n. Me saame ainehulka leida Molaarmassi M ja massi m kaudu, kus n=m/M. Ruumala jrgi, kus n=V/Vm ja molekulide järgi, kus Na on avagaadro arv, N aatomite arv, kus n=N/Na 16. Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Kui ainet on lahustatud 1 kg lahustis, siis räägitakse molaalsest kontsentratsioonist. Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik on: 1 M = 1 mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses. Molaarse kontsentratsiooni leidmine: c=n/V, kus c on lahuse molaarne konsentratsioon, n moolide arv
Andmed : N = NA n n = n( Hg ) = = 6,74mol M 201g / mol m ( Hg ) = 0,1l = 1353, 4 g M ( Hg ) = 201g / mol N = 6,02 1023 6,74mol = 4,05 10 24 molekuli N A = 6, 02 10 23 Leida : N = ? N = 4,02 1024 1030 = 4,02 10- 6 = = 0,00000402molekuli N A - Avagaadro arv m - Aine mass M - Molaar mass N - Molekulide arv n - moolid Saime vastuseks 0,00000402 molekuli see muidugi ei tähenda, et molekulid osadeks jagunema hakkaks vaid seda, et tõenäoliselt ei ole pärast sellist lahjendamist enam alles ühtegi molekuli. Homöopaadid pakuvad välja, et vesi jätab ainete omadused meelde ja et molekulide olemasolu ei olegi tähtis.(Wikipedia 2009)Sellist omaduste ei ole ühegi aine puhul nähtud
annaabi.ee 
