Arheoloogia
eelviikingiaeg (700-850 AD). Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp -- nn. kivivarekalmed,
millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon. Enamasti on
neisse maetud põletatult, kuid on leitud ka laibamatuseid. Uueks jooneks on linnuste rajamine,
eriti eelviikingiajal. Selleaegset kultuurkihti või leide on täheldatud enam kui viiekümnel
linnusel. Perioodile on iseloomulik nn. linnus-asula süsteem, mis koosnes linnusest ja selle
ümbruses paiknevast avaasulast. Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide -- relvade,
tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid.
Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud.
Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja
vikateid, naaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, sarvkamm, jms. Relvadest on saadud
odaotsi, nooleotsi, mõõku, võitlusnuge ja kilpide osi (kuplaid, käepidemeid, naaste)
annaabi.ee 
