Nimetu
tarvis vall teha. Kolmas on nn Kalevipoja sängi linnus, kahte otsa tehti
kunstlik vall. Neljas tüüp on Lääne - Eestis ja Saaremaal. Need on lageda
maa peal, kuhu on rajatud ringvall. Rahvas on ära kasutanud looduse poolt
pakutavaid tingimusi, sõltub kohalikest oludest. Keskaja linnuste juures on
iseloomulik, et linnuse kõrval paikneb avaasula, kus osa rahvast elab.
Vaenlasel on võimalik kasutada majade puitu ja linnus põlema panna.
Avaasuala linnuse külje all on sõjalises mõttes suur viga. Lähemas
naabruses puudusid suuremad sõjalised üksused. Linnused olid eelkõige
kaitseks vaenlase vastu, kuid võisid olla ka ülikute residentsiks. Linnused
ei pruukinud olla suured (nt Rõuge linnuses olid mõned hooned). Linnuse
kaitseseinad tehti horisontaalpalkidest.
Keskmise rauaaja kalmed. Pilt on väga kirju, võib eristada nelja põhitüüpi,
kivikalmed, laevkalmed, põletusmatused ja kääpad. Kivikalmed nägid väga
annaabi.ee 
