Friedrich II
flööti mängides. Teda peeti kuningaks-filosoofiks ning ta kutsus enda lossi tuntuid mõtisklejaid,
sealhulgas ka Voltaire'i, kellega kirjutas kirju palju aastaid. Peale oma emakeele saksakeele,
valdas kuningas ka prantsuse, inglise, hispaania, portugali ning itaalia keeli.
Aastal 1756 algas seitsmeaastane sõda, mis kestis kuni 1763-nda aastani. Selle põhjuseks oli
Friedrichi agressiivsus ning püüdlus vallutada Boheemia. Täpsemalt algas sõda 17. auustil
Preisimaa kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile. 1757. aasta maikuus asus Venemaa sõjavägi
feldmarssal Stepan Apraksini juhtimisel vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata Friedrich püüdlusi
laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas. Esimesed lahingud toimusid
Preisimaa ja Venemaa vahel Ida-Preisimaal. 24. juunil 1757 vallutasid Venemaa väed Memeli linna.
Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee Grosh-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid
annaabi.ee 
