Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"autotrafoks" - 3 õppematerjali

Füüsika II eksami pilet nr6
1
docx

Füüsika II eksami pilet nr6

Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdLsina*1/rruut a(alfa) on nurk vooluelemendi IdL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Transformaatoriks nim elektromagnetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar- ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine. Seda helendumise liiku kutsutakse soojukiirguseks. See on ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehag olla tasakaalus. Soojuskiirgus esineb mistahes temp. Madalatel temp. kiiratakse enamasti infrapunalaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides.

Füüsika → Füüsika
64 allalaadimist
Füüsika II eksamipiletid
2
docx

Füüsika II eksamipiletid

Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdLsina*1/r2 a(alfa)on nurk vooluelemendi IdL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. 4.Transformaatoriks nim elektromagnetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar-ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. 5.Soojuskiirgus-Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine. Seda helendumise liiku kutsutakse soojukiirguseks. See on ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehag olla tasakaalus. Soojuskiirgus esineb mistahes temp. Madalatel temp. kiiratakse enamasti infrapunalaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides.

Füüsika → Füüsika
108 allalaadimist
Kontrollküsimused
27
doc

Kontrollküsimused

a) Mida suurem on südamik, seda vähem tuleb keerde ühele voldile. b) Mida suurem on südamik, seda rohkem tuleb keerde ühele voldile 17.Kus on kasutusel jõutrafo? 18.Mis on jõutrafo eesmärgiks? Selgitada. 19.Kui palju tõstetakse Eesti suurtest elektrijaamadest väljuvate liinide pinget? 20.Joonestada kolmefaasiline transformaator, trafo ehitus tähistada mähiste algused ja lõpud. 21.Pingetrafo. Voolutrafo. 22.Eraldustrafo. 23.Millist trafot nimetatakse säästetrafoks ehk autotrafoks, teha joonis. 24.Kas autotrafo e. säästetrafo vahel on vahetu elektriline side? 25.Majapidamistransformaatorid. 26.Sobitustransformaator 27.Toitetransformaator. 28.Impulsstrafo. 29.Valida õige vastus: a) Sisselülitamisel tuleb kõigepealt elektrivõrku lülitada trafo ja alles siis ühendada trafoga elektritarbija. b) Sisselülitamisel tuleb kõigepealt ühendada trafoga elektritarbija ja alles siis lülitada elektrivõrku trafo. 30. Valida õige vastus:

Tehnika → Elektrotehnika
163 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun