PSÜHHOLOOGIA ALUSED
vastava automaatse kuulekuse vastavalt hüpnotisööri ja hüpnotiseeritava poolt "mängitavaile"
sotsiaalsetele rollidele. Teadvuse erilist seisundit pole vaja, kuna situatsioon, mitte hüpnoos vallandab
vastava käitumise.
Hüpnoosi teesklemine ja hüpnoosis olemine on vaatleja poolt eristamatud. Kõrge sugereeritavus esineb
20 % -l inimestest.
Hüpnoosis avalduv sugereeritavus eksisteerib ka muudes oludes, näiteks enesesisenduse ehk
autosugestioonina. Viimasel põhinevad mitmed enese psüühilise seisundi reguleerimise võtted, nagu
näiteks autogeenne treening, mida kasutatakse valuga või muude probleemidega toimetuleku
saavutamiseks.
Mälu hüpnoosis 2/3 hüpnoosis meenutatust on fantaasia, mitte tegelikud meenutused. On tuvastatud
hüpnotisööri hälvitav mõju meenutatavale (meenutatakse seda, mida hüpnotisöör soovib, kuigi seda ei
pruugi tegelikult toimunudki olla)