Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi
poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid - loominguvabadus kadus.
Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutati sotsialistlik realism, teadus pidi
olema marksistlik. Mis on ja mis ei ole marksistlik, polnud esialgu selge. Darvinism näiteks
kuulutati marksistlikuks, geneetika aga mitte, mistõttu see teadusharu hävitati. Silmapaistev
geneetik, akadeemik Vavilov mõrvati. NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära,
sobimatud autortid ja teadlased tapeti või viidi koonduslaagritesse surema. Kultuurielu sai
raske hoobi.
1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal
nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Kui kriis 1930. aastate keskpaigaks
leevenes, soosisid valitsenud meeleolud enam mitte traditsioonide murdumist, vaid pigem
vastupidi, mingitki stabiilsust ja rahunemist.
Ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes, kuid uuendusi ja leiutisi tulvas sellegipoolest
annaabi.ee 
