Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.
Euroopa Keskajal
Keskaja Lääne-Euroopa moodustas sotsiaalmajanduslikult ühtse süsteemi, mille
olulisimaks integreerivaks elemendiks oli katoliku kirik eesotsas Rooma paavstiga.
Tegemist oli rahvusvahelise süsteemi/ühiskonnaga ses mõttes, et poliitilised üksused
olid omavahel tihedalt seotud ja sunnitud pidevalt üksteisega arvestama.
Samas ei iseloomustanud keskaegset Euroopat (rahvus)riigid tänapäevases mõttes, vaid
tegemist oli keerulise, kohati kaootilise, kattuvate poliitilise autoriteetitega süsteemiga
(over-lapping political authority), puudus territoriaalne eksklusiivsus jt tänapäeva
süsteemi iseloomustavad tunnused (ehkki viimasel ajal kõneldakse uuest keskajast).
Esines mitmesuguseid võimsaid mitteriiklike aktoreid: rüütliordud, Hansa liit jms.
Inimeste identiteet oli esmajärjekorras lokaalne ja seisuslik, samas oli üsna tugev Üle-
Euroopaline/lääne-kristlik identiteet (+ladina keel), mis väljendus nt ristisõdades,
annaabi.ee 
