Külmasõja kriisid
okupeeritud riikides. 1933 1938 teine viisaastak. NSVL on muutunud II viisaastaku käigus
täielikuks tööstusriigiks.
1931 . 1933 viiakse nõukogude liidus läbi kolletiviseerimine, ja klassivaenlasteks kuulutakse
rikkad talupidajad. Sundkolletiviseerimist nimetatakse murragnuks külaks, kus ühistati kõik.
Selle murrangu tagajärjel hävitatakse täielikult Ukraina põllumajandus ning nälga sureb 10
miljonit ukrainlast.
II maailmasõja tagajärjel kasvab NSVL'i autoriteelt tohutult, ning ta muutub väga
arvestatavaks riigiks maailmas. 1945 on veel punaarmees 11,4 miljonit meest. 1946 aastal
demobiliseeritakse punaarmee, see nimetatakse ümber Nõukogude armeeks. Nõukogude
armeesse jääb järgi 3 miljonit. 1949 jõuab NSVL ka tuumarelvani. Tööstustoodang
moodustab 90 sõjaeeselst töödangust, ja põllumajandus 60 protsenti sõjaeelsest. 1947 ületab
majandus sõjaeelse taseme, kaotatakse kaardisüsteem see on ametlikult kinnitamatta.