KASVATUSE KLASSIKA
pilke- ja oma vaimuteravuse katseobjektiks, see ei kasvata lugupidamist ning kaotab selle ka
ise, õpetab Peeter Põld (1993). Kasvatuse mõju põhineb autoriteedil, sest autoriteet on
eeskujuks. Kui võetakse sõna autoriteedi vastu kasvatuses, siis tehakse seda valest
arusaamisest. See, mis peab olema kasvatuse lõppsiht - autonoomne, vaba inimene -, on
seatud kasvatuse lähtepunktiks.
Klassikaline pedagoogika jagab kindlalt seisukohta, et lastes on tarvis kasvatada ja hoida
autoriteeditundmust, sest alles selle kaudu on võimalik vaba, autonoomse personaalsuse
areng.
Georg Kerschensteineri õpetuse järgi imetakse intellektuaalne autoriteeditunne sisse
emapiimaga, mis tähendab, et mõistetakse ja tunnistatakse seda, et ühiskonnas peab olema
kord - vastasel juhul tekib kaos. Sellest erinev on aukartustunne. See on kartlik
austamistundmus mingi üleva ees, mis oma suuruse ja võimuga sunnib meid oma väiksust
tundma
annaabi.ee 
