Üldine Teatriajalugu II
teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise
suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori
assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid
näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi
kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud
oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid.
Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor
hiljem direktsioon keskendus nüüd täielikult ettevõtte majanduslikule küljele, jättes üldise
kunstilise juhtimise peanäitejuhi hooleks. Sealjuures võis proovide korraldamise ja lavastuse
tehnilise külje eest hoolitseda ka assistent ehk lavastusjuht. Vastutus konkreetse tüki eest lasus
aga lavastajal, kes tihti oli kutsutud teatrisse väljaspoolt
annaabi.ee 
