Balti riikide poliitiline ajalugu
elualade ühendamine. 11.aug 1920 sõlmiti rahuleping, millega Venemaa loobus
igaveseks ajaks kõigist õigustest Läti aladele. Leedu sõlmis rahulepingu NSVL kuu
aega varem, 12.juulil.
- 29.nov 1920 sõlmisid Leedu ja Poola vaherahu.
- Antant tunnustas Lätit ja Eestit de jure 26.jaanuar 1921. Kõik 3 Balti riiki said
Rahvasteliidu liikmeks sama aasta septembris, Vilniuse tüli tõttu viivitati Leedu de
jure tunnustamisega (20.dets 1922).
Demokraatiast autoritaarsusse
- Eestis valiti Asutav Kogu sõja ajal, 1919.a aprillis, ja aasta hiljem võeti vastu
põhiseadus. Kuna sõda kulges Lätis ja Leedus kauem, siis läks neil rohkem aega oma
valitsuse loomisega. Põhiseadust mõjutas Saksamaa Weimari põhiseadus, mõjutusi tuli
ka Prantsusmaa III vr põhiseadusest ja Sveitsi otsedemokraatiast. Võim anti
parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis