Filosoofia materjale
järgiv NL ei tervitanud freudismi. Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus
sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. 1926ndal instituudiga ühinenud Lowenthal
agiteeris teisigi tasapisi psühhoanalüüsile. Eriti aktiivseks läks see Frommi tulekuga. II
Maailmasõda tegi neist neomarksistid. Marxi sotsiaalsete uurimuste makrovõrrand täienes
Freudi indiviidi sotsiaalpsühholoogia mikrotasandiga. Marx oli majandust silmas pidades
psühholoogia välja jätnud. Autoritaarneism, fa?ism ja juudivastasus. Fa?ism hakkas neid
huvitama, kui seda omal nahal tunda said. Nende käsitluse järgi asendus võistlev kapitalism
monopoolse fa?istliku kapitalismiga, et saada jagu ülemaailmsest majandusdepressioonist
tingitud kapitalistlike kriisidega. Ca 1930 Wolhelm Reich märkis, et seksuaalne repressioon
aitab kaasa fa?ismi tekkimisele. Seejärel hakkas Fromm autoritaarsust uurima, mille
tulemused on näiteks "Põgenemine vabadusest"1941 ja "Autoritaarne isiksus