Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
lastekirjanduse vallas nii paljud kirjutavad, võib seisneda autori rolli mõtestamises.
Autori roll kujunes lastekirjanduses välja hiljuti. Lastekirjandus kujutas endast pikka
aega valikut üldisest kirjandusest, mida tegid vaimulikud, õpetajad ja vanemad. Kuna
seda valikut tehti kindlat adressaati ja eesmärki silmas pidades, siis oli tagajärjeks see,
et tekste ei liigitatud nende algse looja järgi, vaid lugejagrupi, kellele need on sihitud,
ja kasutatavuse põhjal. Algselt oli autoriroll lastekirjanduses kompilaatorite ja
ümbertöötajate kätes. Kui kirjandusklassikuid teatakse nimepidi, siis lastekirjanduses
on nagu folklooris tuntakse pealkirju ja üksikuid töid, aga mitte autoreid. (Ewers
2000: 150).
Nii on läbi sajandite kurdetud, et lastekirjanduses tegutseb liiga palju diletante ja
igaüks, kes oskab kirjutada kirjavigadeta lause, arvab endal otsekohe olevat võime teisi
kirjasõna kaudu juhtida ja kasvatada. Juba aastal 1787 kurtis saksa koolidirektor
annaabi.ee 
