Eesti ajakirjanduse ajalugu
Väljastpoolt Eestit
lubatud vaid TASSi ja ETA materjalid. Ajakirjanik infovahendaja riigi ja lugeja
vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud.
Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed,
kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht).
Kohustuslik tellimine. Allkirjata juhtkirjad. Tekste raske liigitada. Uudisel
kronoloogiline struktuur. Lugudel peavad olema juures autorinimed. Vastutav
toimetaja=peatoimetaja. Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav
sekretär=tegevtoimetaja. Kirjanduslik kaastööline=korrespondent.
Osakonnatoimetaja. Fotokorrespondent. Eeltsensuur, tööprotsess aeglustus.
AJAKIRJAD: igas rühmas vaid üks ajakiri. Range süsteem. Tsentraliseeritud, kõik
ilmusid Tallinnas. Vähe spetsialiseerunud. Pioneer, Eesti Naine, Pilt ja Sõna,
Looming.
1956-1968/70 liberaliseeriv, inimnäoline nõukogude ajakirj.