VGT edastab oma muusikat kvinthäälestusega kitarridel, mille teerajajaks on Eestis suurepärane kitarrist, helilooja ja muusik Robert Jürjendal, kes ise ka nendega vahel lavalaudadele astub. Grupi kasutatud kvinthäälestusega kitarridel oli täiesti omanäoline ja huvitav, aga kuna olen ka ise kitarri õppind ja sellega tutvust teinud, ei tundunud see enam nii hämmastav. Kontsert oli ülesehitatud enamjaolt R.Jürjendali ja triloiikmete autoriloomingust ning sekka mängiti ka tuntuimate pärimusmuusika arranzeeringuid. Vahele räägiti ka oma tegevustest, muusikutest ja ka niisma suusoojaks juttu. Kontsert oli väga vabaloomuline. Kontserdi põhipaladeks olid kitarrilood, mille VGT liikmed ühiselt ja sujuvalt ette kandsid. Teoste zanr oli pärimusmuusika, mis oli ümbertehtud omanäolisemaks ja isikupärasemaks. Paljud palad olid üldvaates kokkusobimatud, esitati nii pikki,
palju võrreldes algusaegadega. Looming on läbinisti mõjutatud rahvalaulust, nii, et kuulates praegust loomingut ei saa tihti aru kas tegu on rahvalaulu ainetel kirjutatu või Tormise autoriloominguga. Tema loomingus on tähtsal kohal tsükklid. Tuntuimateks: Loodusteemaline ,,Talvemustrid", ,,Sügismaastikud", ,,Pikse litaania". Tsükkel ,,Unustatud rahvad"(Väga tähtis Soome-Ugri rahavastele, kelle rahvalaule on kasutatud tsükkli loomisel) Sealt lood"Vepsa rajad", ,,Liivlaste pärandus". Autoriloomingust: ,,Tornikell minu külas" Elust: Ta on väga tuntud kodumaal ja sama palju ka välismaal. Tema loomigut ,,Raua needmine" lauldi olümpia avamisel. Ta õppis Tallinna konservatooriumis ja hiljem Moskvas orelit ja koorijuhtimist. Arvo Pärt. Looming: Tema looming jagatakse kaheks osaks. Esimeses osas on tuntuim orkestriteos ,,Perpetuum mobile" Esimene pool oli eredakõlaline ja omanäoline. See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul
suunitlus ja kollektiivi suurus, vahetus juhtkond ning kadusid paraku ka arhiivimaterjalid (mh firmasilt ja omaaegseks moepiibliks tituleeritud ajakirja Siluett slaidikogu). Ka erakätes säilinud rõivaesemete valik on juhuslik. Terviklikke komplekte on alles minimaalselt. Muuseumikogudes leiduvad etnograafiliste sugemetega rõivaesemed oleksid eeldanud teistsugust, rahvuslikus stiilis esemekeskset väljapanekut ega oleks andnud terviklikku ülevaadet moemaja kunstnike autoriloomingust läbi kümnendite. Tallinna Moemaja on üheksakümnendate paiku elanud läbi hävingu, mille käigus suleti vanalinnas tegutsev moeateljee. Hea maine taastamine lasub sel ajal direktor Kairi Vildersoni õlul, kes ostis masendavas majandusseisus, ligi miljonikroonise võlakoormaga moemaja. Moekunstnike Anu Johansoni ja Kai Saare juhtimisel on 96/97 sügis-talvisesse kollektsiooni Marleen valitud kvaliteetsest materjalist mudelid. Neutraalsetes toonides
annaabi.ee 
