Kunstnik ja tema kujutamine varasemas eesti kirjanduses
inimesest endast ei olene miski.
Uuem lähenemine kunstniku elule on vast kõige märgatavam Friedebert Tuglase
romaanis ,,Felix Ormusson". Teose peategelane on ehtne romantiline kangelane:
tundeergas, idealistlik, pidevalt rahalistes raskustes vaevlev ja oma tunnete käes
kannatav. Enam ei ole küsitav, kas kunstitöö tuleb jumalast või inimesest
Ormussoni pidevad pingutused näitavad, et teose loomiseks tuleb kunstnikul endal
vaeva näha.
Ka teine Tuglase loodud autorikukuju, Arthur Valdes, on omapärane isiksus. Ta ei ole
nii naiivselt emotsionaalne kui Felix Ormusson, kuid tundeline on ta siiski.
(Tekstuaalne) autor on öelnud: ,,Nagu intensiivse hingeeluga inimesel vaheldus ta
näoilme imestamisväärselt ruttu. See oli vahel apaatselt tuim, kuid võis hetk hiljem
mõne meeles tärganud kauni mõtte pärast muutuda ilusaks kui kangelase oma".
Tekst peegeldab taas arusaama kunstnikust kui erksa ja romantilise mõttemaailmaga
inimesest.